Mis on Eestis erilist?

Eesti on eriline, väidavad pooled eestlased – oskamata enamasti öelda, miks just.

Eesti on nii tavaline, väidab ülejäänud osa seltskonnast – tajumata, et mis meie jaoks igapäevane, võib teisest kultuuriruumist tulnule üllatav, põnev, jahmatav või koguni uskumatu näida.

Kogusime kokku Eestit külastanud turistide kommentaarid ja tegime neist Eesti Eriti Eriliste Asjade nimekirja. Ikka selleks, et sul oleks lihtsam meie tavalises ebatavalisust näha ning mõnusam oma kaugeid külalisi kohaliku elu-oluga kurssi viia.

See loetelu kajastab vaid kõige populaarsemaid vastuseid ja arvamusi ja kui oma kodukandis veidi ringi vaadata, leiab kindlasti igaüks teist samapalju toredaid asju lisaks.

Inimtühjad rannad. Meie jaoks nii tavaline inimtühjus on Euroopa ja muu maailma suurlinnastumise taustal suur väärtus. Hüljatud ja metsik valge liivaga rannariba on paljude võõrsilt tulijate jaoks täiesti uus kogemus.

Mõisad. Luksuslikud mõisakompleksid, sajanditetagune ajalugu ning võimalus seda kõike oma käega katsuda on oluline väärtus linnadest kaugemale reisijatele. Pealegi on üsna mitu mõisakompleksi nüüdseks maailmatasemel luksushotellideks muutunud ja kus veel saaksid ennast kuninglikumalt tunda, kui ajaloolist atmosfääri nautides!

Metsad. Ligi pool Eestist on kaetud metsaga, sellest omakorda suur osa kõigile avatud ja ligipääsetav. Meie rahvuspargid, liivased männisalud ja kaitsealade puisniidud on tõeliseks pärliks loodussõpradele.

Jääteed. Küsi mõnelt välismaalaselt, kas ta kunagi on autoga üle mere sõitnud – ja sa saad vastuseks emotsioonide virvarri jahmatusest vaimustuseni. Talvisel ajal, mil meri jääs, on mandri ja saarte vahel võimalik mööda jääteed liikuda ja see on kogemus, mida nii kergesti unustama ei kiputa.

Folkloor. Iirimaa kui Euroopa folkloorikeskus on sihtkohana teada ja tuntud, ent vaid vähesed teavad, et teisel kohal olemegi meie, tibatilluke Eesti rahvas. Siinne muistsete laulude, legendide ja lugude kogum on maailmas unikaalne ning hämmastav on seegi, et nii pisike territoorium nii palju erinevaid võimalusi pakub, Seto leelotajatest saarte vahvate naisteni.

Laulu- ja tantsupidu. Esimene laulupidu toimus juba 1869. aastal ning tänaseks on laulu- ja tantsupidudest kujunenud iga 5 aasta järel aset leidev traditsioon. 2009. aasta pidustustel osales üle 26 000 laulja ning 80 000 pealtvaatajat.  Meie laulu- ja tantsupeod kuuluvad UNESCO kultuuripärandite nimekirja.

Üle 1500 saare. Tõsi, enamik Eesti saartest on väikesed või inimasustuseta, kuid seda rikkamad oma loodusliku väärtuse ning linnuliigirohkuse poolest. Kevadine ja sügisene Eesti on rändlinnuvaatlejaile tõeline paradiis ja kes veel ei tea, siis meie laidudel on ka hallhüljeste poegimispaigad.

Inimeste poolt asustatud saared paistavad aga silma oma kultuuri, keele ja traditsioonide säilimisega. Kihnu, Muhu, Saaremaa ja Hiiumaa väärivad kõik pikemat uurimist, Naissaar aga kõneleb meie militaarajaloost.

Metsloomad. Neid kohti polegi Euroopas kuigipalju järgi jäänud, kus metsas jalutaja huntide, karude, ilveste või lendoravatega kokku võiks sattuda. Päris samalaadset loomakogumit aga mujal enam alles polegi.

Linnud. Eesti on lindude rändel üks olulisi peatumispaiku – eriti meie saared ning Põhja- ja Lääne-Eesti rannikualad. Hahad, haigrud ja mitmed muud haruldased merelinnud on väärtus, mille kaitsmise on Eestigi oma südameasjaks võtnud.

Lossid. Restaureeritud või varemeis, igast Eesti maanurgast võib leida mõne lossi või kindluse, mis on ühtviisi põnevad paigad nii lastele mängimiseks kui täiskasvanuile uudistamiseks.

Saun. Selleks, et teada, milline mõnu on kuumast saunast otse jahutavasse järve või lumehange hüpata, tuleb asi ise järgi proovida. Meie jaoks tavaline pesemine tähendab enamike turistide jaoks tõeliselt emotsionaalset elamust. Seda muidugi juhul, kui esialgsest ehmatusest üle saadakse. Kes korra proovinud, jääb saunatamisest kergesti sõltuvusse.

Kummitused ja legendid. Rikas ja pikk ajalugu ning Eesti rahva folkloorilembus on meid tondipüüdjate jaoks oluliseks sihtmärgiks muutnud. Tallinna Vanalinn kubiseb põnevatest legendidest, tornidesse müüritud neitsitest, kummituslikest kangelastest ning koletutest veretöödest. Kes aga pealinnast kaugemale liigub, peaks kohalike seas väikest eelluuret tegema: müstilisi lugusid, seletamatuid nähtuseid ning suust suhu edasi kantavaid kummituslegende jagub kõikjal küllaga.

Rootsi, Saksa ja Vene ajalugu. Aegade jooksul on Eesti jõudnud kuuluda mitme erineva riigi koosseisu ja iga uus vallutaja on meile jätnud killukese oma olemusest: muutnud meid endid, meie maastikke ja arhitektuuri, täiendanud rahvakultuuri.

Viies aastaaeg. Kevadised üleujutused Soomaa rahvuspargis väärivad nii eestlaste kui väliskülaliste tähelepanu. See loodusnähtus ei ole mitte ainult piirkonna maastikke, vaid ka sealseid inimesi ja loomi muutnud: kus veel võiks sead ujuda ning paadiga metsas käia?

Väikesed vahemaad. Suurus on oluline, vähemalt mõnikord. Eesti väiksus teeb ühest punktist teise liikumise odavaks ning laseb sul ka paaripäevase reisi sisse palju erinevaid kogemusi, vastandlikke ja muutuvaid maastikke ning hulganisti elamusi mahutada.

Eestit tutvustavad trükised